ükskord oli see, et olime makiega päevläbi metsas marjul ja seenel, käisime kapsaraksus ja ujumas, tegime parimat sööki ja ei saanud kuidagi neemiskülast tulema...

älli oli õnnelik, et kaasa sai

tee peale jäi ilus heinamaa ja pidime tegema pildipeatuse

hoovihmad olid ka

ronisime puu otsa ja sõime oma aia õunu

sellele komistasime ka otsa

ja vägeva kukeseenekoha leidsime ka

sealtmaalt hakkas hirmus, sest trier'i melancholia mõjus meile ikka veel